undima

Esivanemate=20 j=E4lgi ajamas

Erast=20 Parmasto,

seeneteadlane

=20 Mu kahest juurest on =FCks Saaremaal ja teine, j=E4medam on = Mulgimaal.=20 Seda mitte ainult isa s=FCndimise t=F5ttu seal. Kuus, osalt = (s=F5ja ajal) =F5ige=20 pikka suve olin seal oma inimeseks kujunemise t=E4htsas eas. Seal = sain ma=20 sina peale loodusega, eriti metsaga. Seal m=E4=E4rasin ma raamatu = abil=20 esimesed taimeliigid. K=F5ndisin seal, pastlad jalas, = karjatanumaid pidi ja=20 hiljem =E4kke ning harkadra j=E4rel. Mul on suur jalanumber = (praegu 46) ja=20 mulle tundub, et just t=E4nu oma mulgimaisele lapsep=F5lvele olen = elus=20 =FCht-teist =E4ra teinud, v=E4hemalt seeneteaduses ehk = m=FCkoloogias. Ka selleks=20 on vaja olnud tunda jalge all mullast maad.

=20 Kust ma siis p=E4rinen? Igasugune ajalugu on ikka rohkem = nagu=20 vanakeste huviala. Kui parajasse ikka j=F5udsin, polnud enam = kelleltki=20 k=FCsida. Arvasin, et arhiividesse pole m=F5tet otsima minna, see = t=F6=F6 oli=20 justnagu juba tehtud. Nimelt sai mu isa perekonnanime eestindamise = puhul=20 =FChe paberi. Riikliku Keskarhiivi =F5iendist nr. 175, 14. juulist = 1932 sain=20 teada, et 1830. aasta 22. jaanuaril s=FCndis Vana-Karistes T=F6lla = talu=20 sulasel poeg Jaak Parro, kes 1850. aastal nekrutiks=20 v=F5eti.

=20 2003. aastal v=F5tsin siiski ette tee Eesti Rahvusarhiivi = (Tartus) ja=20 istun seal n=FC=FCd igal n=E4dalal paar =F5htut. Vanad = hingeloendid ja=20 kirikuraamatud on kirjutatud omaaegses saksa keeles ja gooti = kirjas, mida=20 mitte lihtne lugeda pole. Lootsin, et kiriku=F5petajad panid = s=FCnnid-surmad=20 kirja ilusas kalligraafilises k=E4ekirjas ja h=E4sti loetavalt =96 = tegelikkus=20 erineb sellest nagu =F6=F6 p=E4evast. Nimed pandi kirja nii, nagu = ristija v=F5i=20 matja seda just kuulis =96 kord nii, kord naa. Vanust v=F5ib = uskuda ainult=20 laste puhul, vanainimestel s=F5ltus kirjapandud arv vanainimeste = m=E4lust,=20 m=F5nikord tuli kuni kuueaastane vahe sisse.

=20 Sain teada, et mu =20 vana-vana-vanaisa Michel s=FCndis 1740 v=F5i 1737 ja suri = Halliste=20 kihelkonnas 20. detsembril 1810 T=F6lla Oti talus - siis juba = Mihkli nime=20 all - 71-aastaselt, surma p=F5hjus: vanadus. Perekonnanimesid siis = muidugi=20 veel polnud =96 need anti tosin aastat hiljem. Tema naise nime ei = selgunud=20 kuskilt, aga neil oli kaks poega, Jahn (=3D Jaan) ja Jaak. = Vana-vanaisa Jaak=20 s=FCndis vist 1791. aastal L=E4tis (tollal oli Liivimaal eestlaste = ja l=E4tlaste=20 asustusalade piir =FCsna loogeline). 1826. aasta hingeloenduse = ajal oli tal=20 juba perekonnanimi Parro ja ta oli Halliste kihelkonnas = Vana-Kariste m=F5isa=20 piires T=F6lla Jago sulane. Suri ta 1864. aasta 15. juuli hommikul = samasse=20 t=F5ppe, mis kirikuraamatuis k=F5iki =FCle 70 aasta vanuseid = tabas: vanaduse=20 k=E4tte. Koos naise Marretiga (=3D Maretiga) oli neil kaks = t=FCtart ja neli v=F5i=20 viis poega, nende seas ka mu vanaisa Jaak. Kokku olen seni = Halliste=20 kirikuraamatuist leidnud 72 Parrode sugukonna liiget. Parro on vanas = kirjaviisis =FCles=20 t=E4hendatud (loeti: Paro v=F5i Paru, o ja u vahe oli = tollal=20 v=E4ike), sajandi l=F5pupooleks mindi aga =FCldiselt =FCle uuele = kirjaviisile.=20 Saksa soost =FCleskirjutajatele v=F5is perekonnanimi Parul tuttavam tunduda, = v=F5i=20 eelistas seda m=F5ni mu sugulastest. K=F5ik kokku andis see =FChes = ja samas=20 kihelkonnas kena valimiku omavahel sugulaste nimesid: Parro, Paro, Parrol, Paru, = Parrul,=20 Parul... Hinge- ja kirikukirjade kohaselt =93muutus=94 m=F5ne = mehe nimi elu=20 jooksul mitu korda.

=20 Alles on vanaisale 1871. aastal v=E4lja antud = 8-lehek=FCljeline=20 venekeelne pilet=20 suurt=FCkiv=E4esoldati Jak Jani (!) poeg Paro otstahvkusse = arvamise=20 kohta. Ta oli 1850. a. septembris nekrutiks v=F5etud, sai=20 noorembombardiiriks, siis vanembombardiiriks ja Krimmi s=F5jas=20 pronksmedali. 1857 arvati ta reservi ja 1863. a. = otstahvkusse. 1871.=20 aastal oli ta 2 arssinat ja 5 5/8 verssokit pikk, siniste silmade = ja=20 ruugete juuste ning kulmudega, p=E4ris kindlasti ka maata ja = rahata.=20 Otsustades =FChele hilisemale dokumendile omak=E4eliselt tehtud = kolme risti=20 j=E4rgi oli ja k=FCllap j=E4igi ta kirjaoskamatuks. =

=20 S=F5jav=E4ekohustuse l=F5ppemisel oli tollal soldatil = =F5igus elama asuda=20 kroonu maale rajatud uusasundustesse, kus ta eluajaks vabastati=20 pearahamaksust ja maarendist (obrokist). Ei tasu arvata, et see = oli helde=20 tasu m=F5nel mehel kuni 20 aastat kestnud kroonu teenimise eest. = Nekrutiks=20 v=F5eti ju eelk=F5ige maata meeste lapsi. V=E4hem kui 45-aastase = keskmise eluea=20 puhul oli 40-aastane mees juba kaunis vana, vallavaeste arvu ei = tahtnud=20 suurendada ei valitsus ega vald. Kroonuasundused rajati viletsa = maaga soo-=20 ja metsaservadele, talukoha suurus oli paras ei-ela-ega-sure. = Mitmel pool=20 v=F5ime Eesti kaardil n=E4ha Venek=FCla v=F5i Venevere nime - aga ei = kuskil=20 viljakate p=F5llumaade keskel. Suuremalt osalt pole need mitte = kunagised=20 venelaste asualad, vaid Vene kroonust elik = s=F5jav=E4eteenistusest tulnud=20 vananevatele meestele kroonu tagavaramaast antud elupaigad, mis = neil endil=20 tuli p=F5lluks raadata.

=20 Me ei tea, kus elas ja oli Jaak j=E4rgmistel aastatel. = Tasuta=20 soldatimaa saamise t=E4htaja magas ta igatahes maha; v=F5ib = ainult=20 arvata, et ta p=FC=FCdis oma =F5nne leida kaugemalt. = V=E4hemalt m=F5ned aastad=20 oli ta k=FCll Vana-Kariste m=F5isas rehepapp. Endise autasustatud = soldatina=20 olid ta =F5igused pisut suuremad kui m=F5isa-talupojal. Sel 9mal oktobril 1874 = sai ta Koha sisseseadmise = kirja, millega=20 talle anti Vana-Kariste kroonum=F5isast alaliseks pidamiseks = edasi=20 mineva p=E4rimise =F5igusega 1,0 des=E4tini suurune = maalapp, soldati mat=FCkk nr. = XXIX, mis soldati Jaak Parrul=20 k=E4espidada on. Selle eest tuli tal n=FC=FCd aga tasuda = renti: =FCks=20 rubla ja 49 kopikat aastas. 1911. aastast p=E4rineb maat=FCki = kaart m=F5=F5dus 61=20 ja 19/21 s=FClda =FChes inglise tollis (!), kus talukoha = pindala on ikka=20 veel sama. =DCks tiin ehk kolm Riia vakamaad on umbes 1,1=20 hektarit. Kuni 1931. aastani pidi see maasiiluke toitma = terve=20 talupere, siis saadi 160 krooni eest osta riiklikust = tagavaramaast=20 juurde 2,40 hektarit heinamaad ja 1,29 hektarit p=F5ldu. 1938. = aastal m=FC=FCdi=20 riiklikust maatagavarast veel 4,51 hektarit. Maav=F5lga andis = tasuda=20 aastaid, alles 1943. (?) aastal sai sellest Saksa ostmarkade abil=20 lahti.

=20 Seal, Undimaa k=FClas v=F5ttiski Jaak 1878. aasta kevadel = naise ja sai=20 n=F5nda mu vanaisaks. Ka k=FCla nime on mitut moodi kirja pandud: = 1800ndate=20 alguses oli see Undy, siis Undi, Undima, l=F5puks Undimaa ja = Hundimaa.=20 Paraku on see nimi viimastel aastak=FCmnetel kaartidel asendatud = Tillaga.=20 Enne s=F5da oli Undimaa k=FCla koostises, metsa taga k=FCll kaks = talu, Suure- ja=20 V=E4ike-Tilla, Tilla k=FClast ei teadnud aga keegi midagi. Vana = k=FClanimi oli=20 v=E4ga kohane nii siis kui ka praegu: metsade ja v=F5sa keskele on = j=E4=E4nud paar=20 vana talumaja ja m=F5ni hektar p=F5llumaad. Kolmek=FCmnendate = l=F5pul oli=20 seal v=E4hemalt kuusteist pisitalu, t=E4nu riigi tagavaramaadest = saadud=20 juurdel=F5igetele olid m=F5ned neist pisut suuremadki, nii = 7-8 ha=20 =FCmber.

=20 Kaugetest esivanematest on p=E4rimusi v=E4he. Isa = r=E4=E4kis kord, et =FCks=20 mu kaugem vana-vanaema olnud Laatre kandis k=FClarahva poolt lugu = peetud=20 n=F5id, kes suitsetanud piipu ja olnud tagatippu ka veel ateist. = K=FCllap ta=20 muidugi oli hoopis j=E4=E4nud truuks vanale "maa-usule", nagu = tollal tavaline=20 oli, ja k=FCllap ta oskas ravimtaimedega tohterdada. = Platseebo-effekt=20 oli vana aja parameedikutele veel tuttavam kui n=FC=FCdisaja = tohtritele: koos=20 ravimi andmisega loeti s=F5nad peale ja kasutati muudki = maagiat, mis=20 rohu toimesse uskuma ja n=F5nda k=F5vemini m=F5juma = pani.

=20 Oma Saaremaalt p=E4rit ema Marie esivanemaist tean hoopis = v=E4hem, k=FCll=20 on aga paljut=E4hendav ta neiup=F5lve perekonnanimi Pujalg. Lennart Meri = kirjutas=20 =ABH=F5bevalges=BB (1976) aastani 1429 elanud rikkast kipperist Pujalkest. = Laevaomanik-kaupmees=20 t=E4hendas tollal v=E4hemalt salakaubavedajat, = rahvusvaheliste suhete ja=20 v=E4liskaubanduse tollaste ise=E4rasuste t=F5ttu enamasti ka = piraati. Viimasele=20 vihjab ta 120 h=F5bemarga suurune p=E4randus kolmele Tallinna = kirikule:=20 ju tal ikka neid patte oli, mille lunastuseks =FCht-teist anda = tuli.=20

=20 Mul pole p=F5hjust uskuda, nagu oleks teadlaseks saamise = kalduvus=20 kuidagi geenidega p=E4ritav. Ikkagi on mu enesetunnet = m=F5nikord t=F5stnud=20 ja aidanud vahetevahel eneselegi arusaamatut autoriteete = p=F5lastavat=20 k=E4itumist seletada omam=FC=FCt =FCllast p=E4ritolust. Uhke on = olla k=FClan=F5ia=20 (seega ka parameediku ja parabotaaniku) ning merer=F6=F6vli = j=E4reltulija. On=20 see tegelikult nii v=F5i mitte - mis t=E4htsust sellel=20 on?